army
***********
Antud lugu juhtus 80-ndate lõpus ühes Leningradi sõjaväeringkonna väeosas. Teenis seal üks ohvitser, kes teatud põhjustel ei saanud väeosa zampoliidiga (poliitiline järelvalve kommisaar) läbi. Lõpuks saavutas zampoliit ohvitseri üleviimise teise väeossa. Enne lahkumist tuli ohvitseril täita ringkäiguleht. Lühidalt, saada hulk märkeid, nagu „andis üle-võttis vastu”, „oli arvel” jne. Esimesena andis ohvitser ära teenistustrelva aga ringkäigulehe pani mugavuse mõttes kabuuri. Zampoliidi juurde allkirja saama minna ta loomulikult eriti ei tahtnud, kuid oli vaja, ja seetõttu otsustas ta zampoliidi jätta viimaseks. Ja ongi selle loo finaal. Avaneb zampoliidi kabineti uks ja sisse astub viimase süül lahkuv ohvitser, süngeimast süngem nägu peas. Kostab fraas:
„Noh, sa oled mul viimasena jäänud,” ja käsi kobab kabuuri, kus oli ringkäiguleht.
Jahmunud zampoliit kargas pikemalt mõtlemata läbi kolmanda korruse akna välja ja murdis jalaluu. Selle tulemusena pidi zampoliit peale haiglast naasmist ka ise lahkuma, sest ei kannatanud välja üleüldist irvitamist.
Allikas: http://www.militaar.net
*************
Sõber(nimed muudetud), kes on viimasel ajal natuke täidlasemaid tütarlapsi vaadanud , oli oma tavapärases tegevuses. Olime siis parasjagu suitsuruumis, tegime Mardiga suitsu, ja vaatame, et näe, Jürks ka suitsul. Suitsuruumi teises otsas oli selline tüsedam neiu, kellega jürksil momentselt silmside tekkis, mõni sekund ...veel ja teel oli midagi õhusuudluse säärast . Ei lasknud neiu siis Jürksil oodata, ja siblis kohe Jürksi juurde. See peale ütleb minuga suitsul olnud Mart müstilise rahu ja emotsioonideta : "Jürks on nagu Muhhamed, korra vaatas ja MÄGi liikus !!!" no tol hetkel oli ikka reaalne laugh my ass off.. :DD
Allikas: http://www.militaar.net
**********
Lugu juhtus põhjas, Koola poolsaarel. Ühel mehel, õhudessantvägede polkovnikul, sünnitas tankistist sõber (samuti polkovnik) poja (naise abiga muidugi). Kuni naine on sünnitusmajas, istus dessantnik kahe sõbraga helikopterisse ja lendas tankisti juurde. Lendasid kohale, lõbutsesid natuke ja otsustasid kalale sõita.
Sättisid end BTR-i, aga seltskond on uhke: tankistide pataljonikomandör, dessant-ründebrigaadi staabiülem, kaks almpolkovnikut igalt poolt (st väeliigist) ja seersandist juht. Võtsid kaks kasti dünamiiti, kanistri piiritust ja hakkasid liikuma. Jõudsid mingi järve äärde, millest on vaja üle saada, no ja sõitsidki järve. Aga piiritusest on palav hakanud ning tankistid olid kõik luugid avanud, sealhulgas alumised. Lühidalt, 20m kaldast lasi BTR mullid välja. Mida teha? Dessantväelane istus jälle helikopterisse (kalõmmiks [pruudiluna Kesk-Aasias] kaasas kaks kanistrit piiritust ja kastitäis pürotehnikat) ja lendas sõbrast sapööri juurde, et see annaks oma sõdureid soomuki väljatõstmiseks. Sapöörid sukeldusid, ilmuvad pinnale:
- Mehed, milline teie BTR-i pardanumber oli?
- ??!!
- Neid on siin kolm tükki, millise me teile üles tõstame?
Allikas: http://www.militaar.net